Läbi pimeda tuulise ja tormise metsa rühkis edasi poisike, käes latern, milles põles küünal. Tuul ulus puude latvades ja haaras mõni hetk oma haardesse ka poisikese, keerutades vastu nägu lumehelbeid ja lehvitades kuuehõlmu. Poisike rühkis vapralt edasi, aeg-ajalt kuuehõlma all laternat kaitstes, et tuulel ei õnnestuks kustutada väikese küünla leeki. Tal polnud aega kuulata pimeda öö hääli, kaugusest kostvat huntide ulgumist ega murduvate okste raginat. Ta teadis, et peab jõudma nii kiiresti kui võimalik metsa taga mere ääres asuvasse külla, kus talvetorm oli kustutanud kõik küünlad ja tuled. Ta pidi tule nii ruttu kui võimalik edasi andma, et seda siis omakorda edasi kantaks mererannale, kus pidi süttima laevadele märgutuli. Muidu oleksid võinud mitmed laevad tormiga karile sattuda ja hukkuda. Öö oli pime ja tee päris pikk. Igatsusega vaatas poisike aeg-ajalt kaugemale laterna valguseringist, mis talle teed valgustas. Ta otsis märke, kas mets ei hakka juba hõredamaks jääma. Murega vaatas ta järjest lühemaks jäävat küünlajuppi.
Lõpuks tundus talle, et puude vahelt hakkavad vilkuma mõned pilvevarjust paistvad tähesilmad, puutüved jäävad harvemaks ja mets lõpeb. Varsti nägigi ta enda ees tumedaid maju – kõikjal oli pime, sest tuld ei olnud.
Ruttu jooksis ta nüüd esimese maja juurde. Enne, kui ta koputadagi jõudis, avati uks ja hüüti: "Me juba ootasime sind, me nägime, et mingi tuluke liigub meie poole. Pimedas paistis väikse küünla valgus päris kaugele."
Majakeses süüdati ruttu küünlad. Nüüd hüüdis poiss väsinult: "Viige see tuli edasi nii ruttu kui saate, et märgutuli saaks süttida ka mere ääres!" Tema oli ustavalt oma ülesande täitnud. Nüüd oli teiste kord jätkata.
Poiss vaatas rõõmuga, kuidas tulukesed maja maja haaval süttisid ja liikusid ranna poole. Lõpuks lõi lõõmama ka suur märgutuli, mis pidi laevadele õiget teed näitama. Poisikese ülesanne oli täidetud.
Ole sinagi tulekandja, kes valgust edasi viib – jagades armastuse ja headuse sõnumit. Hetkel nii pimedas ja tormises maailmas on oluline iga väikegi küünal. Pea meeles, et kui keegi oma osa täitmata jätab, katkeb side ja valgus ei jõuagi sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
Valgus – see on meie head soovid, üksteisest hoolimine ja aitamine, julgustav sõna ja vahel ka ainult rõõmus naeratus või õlale patsutamine.
Ole valgusekandjaks maailmas, mis meie ümber on külm ja pime.
Pimedust ei saa võita pimedusega. See kaob ainult valgust süüdates. Kurjust ei saa võita kurjusega, see võidetakse headuse ja armastusega. Üks küünal suudab valgustada vähe. Siiski tekib selle ümber tilluke valguslaik, kust pimedus on kadunud.
Üks heategu ei pruugi avaldada mõju paljudele. Piisab juba sellestki, kui see aitab ühte inimest. Ja kurjus on kaugenenud.