Väike ingel pani oma käe suure ingli pihku ja ütles: "Ma tulen sinuga kaasa. Kas tohib? Ma olen näinud peaaegu kõike, mida teised suured inglid teevad. Aga mida sina teed?"
"Mina olen vaikuse ingel. Ma õnnistan inimeste vaikust. Nüüd lähemegi otsima neid, kellele võiksin jõulukingiks oma õnnistuse anda."
Väike ingel ei saanud küll hästi aru, aga rännakule minna oli päris vahva. Oli põnev pääseda suurde linna ja näha palju-palju kirkaid tulesid.
Pisike ingel sammus oma kaaslasega jõuluehtes suurlinna tänavatel. Seal oli palju inimesi ja säravaid tulesid, igasuguseid kaupu ja kärarikkaid hääli. Kusagil oli kuulda laulu "Püha öö, vaikne öö". Laul oli küll väga kaunis, aga selle vahele segunesid ka busside mürin, autopidurite kriiksatused ja inimeste hõiked.
Väike ingel turtsatas naerma ja plaksutas rõõmsalt käsi:
"Oi kui vahva! Aga siit ei leia sa küll kedagi, kellele võiksid oma kingituse anda. Siin ei ole keegi vaikselt..."
"See pole sugugi kindel. Siingi võib olla inimesi, kellel on vaikne süda. Vaata sinna!"
Suure raamatukaupluse vaateakna ääres seisis üks noormees. Tal oli käes äsja ostetud raamat. Suur ingel hiilis talle vargsi lähedale, pani käe noormehe õlale ja ütles tasa:
"Jumal õnnistagu neid õhtuid, mil te kahekesi oma väikeses kodus seda raamatut loete. Selles on teie jõuluõnnistus!"
Noormees ei näinud inglit – keegi ei näe linnatänavatel ingleid, kuigi nad käivad seal –, aga ta hakkas naeratades kodu poole astuma.
Väike ingel hüppas ja plaksutas suurest heameelest käsi.
Peale noormehega kohtumist käisid nad päris kaua ringi, kuid nägid kõikjal ainult rahutuid inimesi. Nad järgnesid kahele pereemale, kes tassisid raskeid toidukotte. Üks neist oli hirmus mures, et rahad on lõpukorral, aga nii palju on veel ostmata ja töödki on väga palju. Teine muretses jälle sellepärast, et peab oma sõpradele palju kalleid kinke ostma.
Väike ingel ei saanud aru:
"Millest nad küll räägivad? Miks neil sellised jõulud on? Kodus, taevas, küll nii ei mõelda."
"Muidugi mitte, lapsuke. Sellepärast ei ole neil inimestel ka õiget jõulurõõmu."
Nüüd läksid inglid kirikusse. Küll seal oli kiire! Ühes toas harjutati laule, teises õmmeldi kostüüme, kolmandas pakiti kingitusi...
Suur ingel tahtis pastori juurde minna. Ta peab ju jutlusi pidama ning tal on kindlasti jõuluõnnistust vaja. Aga pastori tuba oli tühi! Pastor istus trammis ja märkis ratastekolina saatel kalendrisse aegu ja kohti, kuhu ta kindlasti jõudma pidi.
Tema mõtted liikusid laule ja jutlusi otsides harjumatult kiiresti: õhtusel jumalateenistusel võib pidada sama jutluse, mis vanadekodus, lasteteenistusel võiks rääkida karjastest ning haiglaski peaks sellega hakkama saama...
"Ta mõtted põrutavad nii kiiresti ja lõpuks lähevad ikkagi uppi," arutas väike ingel.
"Nii see paistab tõesti olevat," oli suur ingel väikse kaaslasega nõus. "Läheme parem haiglasse."
Haiglaski tundus parasjagu kiire olevat. Lillekaupluste saadikud tõid lilli, õed kaunistasid ruume, kõikjal oli rutt. Kui õhtu saabudes kõik vaikseks oli jäänud, läksid inglid haigete juurde.
Suur ingel pani oma käe haigete peale ja andis neile vaikuse õnnistuse. Oli neidki, kes oma tusaste ja mornide mõtete tõttu ingli õnnistust tähele ei pannud ja sellest ilma jäid.
Suure ja väikse ingli rännak oli nüüd lõppemas ning nad hakkasid kodu poole minema. Taevas oodati neid suurele jõulupeole. Väike ingel jäi mõttesse. Lõpuks küsis ta:
"Miks on nii vähe neid, kellele sa oma jõulukingi said anda? Isegi nende seas, kes Jeesust armastavad, ei pandud meid tähele."
"Jah, mõnikord on see tõesti nii. Inimesed ei ole mõistnud jõulude mõtet. Nende arvates tuleb neil endil Jõululapse vastuvõtuks kõik valmis teha. Aga nad eksivad."
"Me võiksime ju sellest neile rääkida!" pakkus väike ingel oma abi.
"Nad on seda juba kuulnud, aga kõigil pole aega tähele panna. Mõned siiski õpivad vaikust. Kõigepealt väsitavad nad end nii ära, et ei jaksa enam midagi teha. Alles siis hakkavad nad mõtlema. Selleks et unustada kõik muu ja vaikust otsida, peab olema palju julgust. Osa inimesi kutsuvad vaikselt olemist lausa laiskuseks. Sellepärast ei julgenud isegi kiriku pastor vaikseks jääda."
Väike ingel mõtles kuuldu üle järele. Siis haaras ta tugevamini suure ingli käest ja sosistas: "Läheme nüüd oma jõulupeole. Seal saan minagi kõigest aru ja võin Jeesusele sünnipäevalaulu laulda."