Nii sündis tuttav armas jõululaul aastal 1818 väikeses Oberndorfi külas Austrias.
Pastor Joseph Mohr istus jõululaupäeval üksi oma töötoas väikeses Oberndorfi külas ja luges Piiblit.
Külaelanikud liikusid mööda mägestikuradu alla, kätes väikesed tõrvikud. Kogu org näis külast vaadatuna tohutu jõulupuuna, millel vilkumas sadu küünlaid.
Külalised
Pidulikult valgustatud orgu ei olnud noorel pastoril võimalik vaadelda sugugi häirimatult. Aeg-ajalt koputas keegi tema töötoa uksele ja sisse astus paksudes talveriietes sõpru, kes kutsusid teda kaasa saanisõidule või osa võtma jõululauast.
Sõbralikult, kuid kindlalt lükkas Joseph Mohr kõik kutsed tagasi ja jäi oma tööruumi keskööni – veel kaua pärast seda, kui väike küla oli vaikseks ja pimedaks muutunud.
Tema ees laual oli avatud Piibel. Ikka ja jälle luges ta kirjeldust nurmel viibinud karjastest, kellele ingel oli ilmunud, öeldes: "Teile on täna Õnnistegija sündinud, kes on Issand Kristus..."
Naine ja laps
Oli hommikupoolne öö. Pastor Mohr oli just lugemas sama piiblikohta, kui talle tuli meelde juhtum eelmisest päevast.
Talupoja naine, õlgadel kare kulunud rätik, oli astunud tema kantseleisse ja rääkinud, et kõrge mäerinnaku all asetsevas majakeses oli vaese söepõletaja naine samal päeval lapse sünnitanud. Vanemad olid palunud pastorit enda juurde last õnnistama, et laps elama jääks ja terve oleks.
Astunud nõrgalt valgustatud lagunenud onni, kus noor ema, magav laps süles, õnnelikuna viletsas voodis lamas, oli ta tundnud iseäralikku liigutust.
Piiblit lugedes tulvasid tema südames kõik need erilised sündmused.
Ta oli kogemas imelisi jõule. Öö vaikus, eelmise päeva sündmused ja Piiblist palju kordi loetud tekst mõjutasid teda innustavalt ning nüüd oli sündimas sellest imekaunis tervik.
Oma toas istudes püüdis ta kogetud mälestust paberile kirjutada – ja hommiku koites oli luuletus valmis.
Viiski sünnib
Joseph Mohril oli raske oodata hommikuni. Juba koidikul tõttas ta Franz Xaver Gruberi koju ja hüüdis sõbrale, et tal on sõnad uue jõululaulu jaoks.
Kui Gruber need läbi luges, hüüdis ta: "Sõber Mohr, sa oled leidnud õige laulu! Au Jumalale!"
Laulu viisi ei olnud Gruberil raske leida, sest laul helises juba ise omal viisil. Noore pastori kirjutatud sõnad innustasid tema köstrist sõpra nii, et laulu viis oli kaunite ja ainulaadsete sõnadega täielikus harmoonias.
Laulu sõnad ja viis sobisid nii hästi ühte, et kumbagi eraldi kujutleda oli võimatu. Kui loed sõnu, ümised samal ajal viisi, ja kui kuuled viisi, tulevad meelde sõnad.
Külaelanikud olid laulust vaimustuses.
Kui külalapsed esmakordselt pastorilt ja köstrilt laulu kuulsid, arvasid nad, et see on ilusaim jõululaul, mida nad eales kuulnud olid. Kuna orel oli just samal ajal korrast ära, kasutati, mis käepärast oli – kahte lauluhäält ja kitarri, mida mängis Franz Gruber. Gruber väitis: "Jumal kuuleb meie häält ka orelita."
Unustuses
Võiks arvata, et nii ilus laul sai kohe kuulsaks. Kuid tegelikult pastor Mohr ja köster Gruber unustasid laulu.
Peaaegu aasta hiljem tuli töömees orelit parandama. Kui ta oli oma töö lõpetanud, kutsus ta köstri ja palus tal midagi mängida, et oreli häält kontrollida.
Gruber otsis sahtlist noote ja leidis laulu, mida tema ja Mohr eelmistel jõuludel olid laulnud. Ta istus oreli taha ja hakkas mängima kaunist viisi. Oreliparandaja sai sellest sügavalt haaratud ja palus autorilt laulu nooti.
Nii läks lummemattunud mägikülast alla laskuva oreliparandaja kätest esimest korda teele üks maailma kaunimatest jõululauludest.
Laul sai peagi tuntuks kõikjal, kus peetakse jõule. Mõnda aega ei olnud laulul nime. Seda hüüti algul vaid "Tirooli lauluks", sest laul oli sündinud seal.
Laul trükiti alles kahekümne nelja aasta pärast ja ka siis ei olnud tal veel oma nime. Nüüd tuntakse seda laulu kõikjal nimega "Püha öö, õnnistud öö" ja uuemas tõlkes "Püha öö, vaikne öö" ("Stille nacht, heilige nacht").
Kuigi algselt kirjutati laul saksakeelsena, ei ole see kaotanud oma ilu ka tõlgituna teistesse keeltesse.
Sõnad on nii lihtsad, et need säilitavad oma ilu kõikides keeltes, ja viis on samuti nii lihtne, et seda sobib laulda kõikide rahvaste poolt.
Laulu "Püha öö, vaikne öö" nimetatakse "täiuslikuks jõululauluks" sellepärast, et see tuletab miljonitele inimestele meelde jõule ja see on ka jõulude lahutamatu osa.