Eva Rechlin
Jaak armastas väga oma vanaema. Vanaema hoolitses Jaagu eest, sest poisi vanemad olid tihti tööl ja kodu jaoks ei jäänud neil nii palju aega. Vanaema pidi koristama, keetma ja tegema kõike, mida kodus teha tuleb. Väike Jaak tiirutas aina ümber vanaema ja küsis kõike, mida ta teada tahtis. Teada tahtis ta aga uskumatult palju.
Kui jõuluaeg lähemale jõudis ja kõik inimesed usinalt ettevalmistusi tegid, küsis Jaak vanaemalt Jeesuslapse kohta:
"Kas Jeesus ka midagi oma sünnipäevaks soovib ja mis see küll peaks olema?" Vanaema, kes parajasti piparkooke küpsetas, heitis lapselapsele imetleva pilgu.
"See on väga tark küsimus, Jaak," ütles vanaema. "Ma võiksin sellele vastata. Aga kui sa ise välja otsid, mida Jeesus meilt kõige enam soovib, mäletad sa seda kogu elu. Hakka otsima ja jutusta mulle, mida sa leiad! Siis vaatame, kas see on õige või mitte." Jaak hakkaski kohe otsima.
Kõigepealt vaatas ta kodus ringi. Esimesel silmapilgul tundus talle kõige väärtuslikum olevat kitkutud jõuluhani, mis pakases köögiakna taga rippus. Aga ta ei osanud ka kõige parema tahtmise juures ette kujutada, et Jeesus-laps sellest erilist rõõmu tunneks. Jaak arvas ise, et haned on siis palju armsamad, kui nad on väikesed ja kollastes udusulgedes. Ta tõmbas tutimütsi kõrvuni pähe, talvejope selga ja ütles vanaemale, et läheb Jeesusele kingitust otsima.
Esimeses nurgapealses majas asus kondiitriäri. Selle vaateaknal olid värvilisest martsipanist valgete habemetega jõulutaadid ning volditud kuldseelikute ja hõbedaste lokkidega inglid. Jaak tahtis ühte nendest magusatest jõulukaunistustest Jeesusele kingiks osta, aga siis märkas ta puuviljamehikesi. Olid need alles lõbusad! Mehikeste kõhtudeks olid viigimarjad, peaks, käteks ja jalgadeks kuivatatud puuviljad, sõrmedeks ja varvasteks olid pistetud aga pähklid. Polnud kahtlustki, et need paksud magusad mehikesed meeldivad ka Jeesusele! Jaak tormas rõõmuga kodu poole! Ta oli Jeesusele sünnipäevakingi leidnud!
Aga vanaema ei olnud sugugi vaimustatud. "Võib-olla meeldivad puuviljamehikesed ka Jeesusele, aga kindlasti ei ole need Talle kõige tähtsamad. Otsi aga edasi!" Jaak sättis end uuesti minekule. Seekord seadis ta sammud jõuluturule. Seal käis elav kauplemine igas suuruses jõulukuuskedega. Jõulupuu on kindlasti pööraselt tähtis asi! Jaak pööras kannapealt ümber ja lippas koju oma leiust vanaemale teatama. Vanaema ei leidnud Jaagu avastuses siiski midagi erilist.
"Aga vanaema! Küünaldega ehitud ja särav jõulukuusk peaks küll Jeesusele meeldima!" oli Jaak kindel.
"Muidugi on jõulupuu väga ilus, aga on asju, mis on Jeesusele palju armsamad," ei olnud vanaema Jaaguga nõus.
Järgmisel ööl ei saanud Jaak uinuda. Ta pidi jõululaupäevaks kindlasti vastuse leidma! Mis oli talle, Jaagule, kõige tähtsam? Vastus oli üpris lihtne. Jaagu suurimaks sooviks oli punane jalgratas ja iseliikuvate rongidega raudtee. Jeesus oli ju ka laps. Siis peaksid Temalegi meeldima väike punane jalgratas ja kihutavate rongidega raudtee! Jaak puges ruttu voodist välja ja tõttas üle koridori vanaema tuppa.
"Vanaema! Vanaema!" sosistas Jaak.
Vanaema tõstis ehmunult pea.
"Jaak! Mis juhtus?"
"Ma tean! Ma tean, mida Jeesusele kinkida!"
Vanaema naeratas: "Ütle siis kiiresti, muidu külmetad varbad ära!"
"Raudtee ja väike punane jalgratas!"
"Oh, Jaak," raputas vanaema pead. "Sa arvad, mis sulle on tähtis, on ka Jeesusele kõige tähtsam! Jeesusel on aga hoopis teistsugused soovid. Ta tahab näha midagi meie südametes."
Jaak läks nukralt voodisse tagasi. Aga enne, kui ta jõudis edasi mõelda, oli ta juba uinunud.
Terve järgmise päeva mõtles Jaak Jeesuse kingitusele. Talle tundus, et on võimatu leida Jeesusele kinki, mida Ta üle kõige armastaks. Ja see vaevas teda väga.
Jõululaupäeval oli aga Jaagu mure nagu peoga pühitud. Ta nägi suures toas kõike, millest oli unistanud. Seal seisis kollaste vahaküünalde ja hõbedaste kuulikestega ehitud särav jõulukuusk! Kuuse all pidasid piparkookide, šokolaadisüdamete ja kaneeliküpsiste hunniku kõrval valvet martsipanist jõuluvanad, kuldsete seelikutega inglikesed ja lõbusad puuviljamehikesed. Kõige selle toreduse keskel seisis väike punane jalgratas! Just selline, millest Jaak oli unistanud. Samas oli ka raudtee ja terve hunnik värviliste piltidega raamatuid! Poiss tõttas rõõmsa hüüatusega oma kingituste juurde. Enam ei mõelnud Jaak sellele, mis teda viimastel päevadel nõnda muretsema oli pannud. Uued asjad olid nii põnevad! Äkki tuli vanaema kiirustades tuppa, täitis kilekoti jõuluküpsiste ja kompvekkidega ning seletas vanematele: "Õues on meie koristaja väike poiss. Vaesekesel pole isa ja tema ema on pikka aega haige olnud. Neil ei jätku raha isegi jõulukuuse ostmiseks."
Jaak võpatas. "Mis! Neil ei olegi jõulukuuske?!"
"Ei! Ja neil ei ole ka pidulikult kaetud lauda, jõuluküpsiseid ega kingitusi. Kui hästi läheb, siis on neil üks väikese valge küünlaga kuuseoksake." Vanaema kiirustas välja. Jaak vaatas oma mänguasju. Korraga tuli tal tunne, et peaks midagi ette võtma. Poiss hüppas püsti ja tormas esikusse. Vanaema seisis majauksel ja tema ees oli väike külmetav kogu. "Kas sina oled meie koristajatädi poeg? Tule meile, ma tahan sulle midagi näidata!" Jaak võttis poisil käest kinni ja viis ta jõulukuuse juurde. Ta tõi oma külalise ette parimad šokolaadikommid ja martsipanist jõuluvana, sõidutas teda oma punase jalgrattaga ja lubas mängida uue raudteega. Pikkamisi sai poisike oma kohmetusest üle ja oli varsti sama vallatu nagu Jaak. Kui mängud olid mängitud, võttis Jaak osa oma mänguasjadest, värvilise pildiraamatu ja suure šokolaadijõuluvana ning kinkis need oma külalisele.
"Tule kindlasti homme tagasi!" hüüdis Jaak uuele sõbrale ukse pealt järele. Kui Jaak tagasi tuli, nägi ta vanaema naeratamas.
"Tore! Jaak, nüüd sa leidsid selle!"
"Mille?" oli Jaak segaduses.
"Kingituse, mis Jeesusele rõõmu teeb," vastas vanaema.
Ah, see siis oligi! Nüüd teadis Jaak täpselt, mida Jeesusele kinkida!
Saksa keelest Helle Liht