Kui vastsündinud Jeesuslaps lihtsas sõimes heintel puhkas, lendasid teda vaatama taevast inglid. Nähes, kui vilets ja lihtne kõik Jeesuse ümber oli, sosistasid nad tasa üksteisele: “Ta magab laudas lihtsas sõimes! Ei, niiviisi see ei lähe! Me peame katsuma seda ruumi kaunistada, sest siin magab ju kõikide Õnnistegija!”
Seejärel lendasid inglid mööda ilma laiali. Üks neist lendas Lõunamaale, kus on alati soe ja õitsevad lilled. Ingel noppiski sealt imeliselt lõhnavaid lilli ja tõi need Jeesuslapsele.
Teine ingel lendas Põhjamaale, kus valitses hoopiski talv. Põllud ja aasad olid kaetud paksu lumevaibaga. Ingel tahtis juba tagasi lennata, sest ta ei leidnud mingeid lilli. Korraga silmas ta keset lumevälja kuuske ja mõtles: “Ehk ei tee see vigagi, et puu nii lihtne on. Las see Põhjamaa looduse pärl vaatab ka väikest Jeesust.” Ja ta viis enesega kaasa väikese tagasihoidliku kuusekese.
Kui ilusaks oli vahepeal muutunud laut, kus puhkas Jeesus. Lauda seinad, lagi ja põrand olid kaetud kaunite õitega!
Väike kuusk nägi nii ilusaid lilli esimest korda ja muutus väga kurvaks.
“Oh!” hüüdis ta murelikult. “Miks küll mina nii lihtne ja inetu olen? Kui õnnelikud on kõik need lilled! Ent mina ei oska seda püha paika kuidagi kaunistada!” Ja ta puhkes kibedasti nutma.
Kui neitsi Maarja tema kurvastust nägi, hakkas tal kuusekesest hale ning ta mõtles:
“Ma tahaksin, et kõik oleksid sel päeval rõõmsad ja ärgu olgu kurb ka kuuseke...”
Korraga sündis ime. Taevavõlvilt lendles tasa alla hele täht ja kaunistas oma säraga kuuselatva. Seejärel tulid alla ka teised tähed ja laskusid kuuseokstele.
Kui valgeks ja säravaks muutus nüüd kogu ümbrus!
Jeesus, kes heleda valguse tõttu üles oli ärganud, sirutas oma väikesed käed särava kuusekese poole. Kaunid lilled imetlesid kuuske ja sosistasid isekeskis:
“Kui ilusaks on kuuseke muutunud! Ta on meist kõigist ilusam!”
Kuuseke ise oli samuti õnnelik.
Sellest ajast saadik toovad ja ehivad inimesed igal aastal oma lastele särava jõulupuu, selleks et meenutada esimest jõulupuud, mida kaunistasid tõelised taevatähed...