Th. Boset
Tõlkinud V. Arder
Koos karjastega tuli lauta ka väike Joonatan. Ta vaatas Jeesuslast ja Jeesuslaps vaatas teda. Joonatanil tulid pisarad silma.
“Miks sa nutad?” küsis Jeesus.
“Mul ei ole sulle kinki,” nuuksus Joonatan.
“Sa võid mulle sellegipoolest midagi kinkida,” ütles Jeesus. “Ma tahaksin sinu käest saada kolme asja.”
Joonatanil oli ettepanek valmis.
“Minu uus mantel, punane elektrirong ja kõige ilusam pildiraamat!”
“Ei!” naeris väike Jeesus. “Neid asju ma ei vaja. Mitte selleks ei ole ma maa peale tulnud. Tahaksin sinult hoopis midagi muud.”
“Mida siis?” küsis Joonatan uudishimulikult.
“Kingi mulle oma viimane kontrolltöö,” ütles Jeesus üsna tasa.
Joonatan ehmatas.
“Jeesus!” sosistas ta. “Selle eest ma sain “kahe”!”
“Sellepärast ma seda tahangi!”
“Aga miks?” oli Joonatan imestunud.
“Sa peaksid tooma mulle kõik, mis sul elus on untsu läinud. Lubad sa seda mulle?”
Joonatan oli väga üllatunud, kuid noogutas siiski.
“Ma tahaksin endale ka sinu piimakruusi.”
“Aga ma tegin selle täna hommikul katki!” oli Joonatan ehmunud.
”Too see kruus mulle sellegipoolest. Too mulle kõik, mis su elus on purunenud. Ma teen need asjad jälle terveks. Annad sa oma kruusi mulle?”
“Jah, kui sa seda soovid.”
“Mul on veel kolmas soov,” ütles Jeesus. “Too mulle see vastus, mida sa emale vastasid, kui ta küsis, kuidas piimakruus katki läks.”
Nüüd pani Joonatan oma pea sõime äärele ja nuttis kibedasti.
“Ma... ma...” suutis ta vaevaga kuuldavale tuua. “Ma ütlesin, et kruus kukkus maha, aga ma ise lükkasin selle suure vihaga laua pealt alla.”
“Ma tean,” ütles Jeesus. “Too mulle kõik oma valed, pettumused, viha ja pahateod. Kui sa nendega minu juurde tuled, annan ma kõik andeks ja aitan sind. Ma teen sind halvast vabaks ja võtan sind vastu kõigi su nõrkustega. Kas sa lubad seda sulle minu poolt kinkida?”
Joonatan kuulas ja imestas. Nüüd põlvitas ta ja tema süda sai rõõmu täis.