<hr id="JÕULUTÄHT"> <h1>Jõulutäht</h1> <p class="cap">Oli päev enne jõuluõhtut. Klas Henrik oli just enne magamaminekut kuulanud ema jutustust. Kuna see oli nii jõulude eel, siis oli ema talle jutustanud tarkadest, keda juhtis täht, kuni nad jõudsid sinna, kus oli Jõululaps.</p> <p>Jutustuse lõppedes istus Klas paar minutit vaikselt. Siis aga märkas ta valget tähte, mis säras õhtutaevas, ja küsis:</p> <p>"Ema, mis sa arvad, kas see ongi sama täht, mis targad Jeesus-lapse juurde juhatas?"</p> <p>"Ma ei tea seda, kuid ma mõtlen, et Jumal võib seda tähte samuti tarvitada nagu mõnda teist, kui ta tahab," vastas ema.</p> <p>Veidi hiljem lamas Klas oma väikeses voodis. Samal ajal viidi ta unede maailma. Seal kõnetas teda lahkelt täht, mis oli õhtul läbi akna tuppa vaadanud, ja küsis:</p> <p>"Kas sa sooviksid Jumalat näha?"</p> <p>"Jaa!" hüüdis Klas Henrik vaimustatult.</p> <p>"Tule siis minuga!" ütles täht.</p> <p>Jälgides tähelepanelikult tähte, leidis Klas Henrik end kõigepealt väga elava liiklusega tänavalt. Seejärel jõudis ta hämarate ja haisvate õuedega kitsastele ja mustadele tänavatele. Täht peatus ühe laguneva hurtsiku ees. Ka Klas peatus. Ühe hurtsiku uks oli avatud ja ta kuulis sealt laste hääli. Üks hääl ütles:</p> <p>"Ma nägin tänaval jõuluvana. Ta oli päris nõrkemas mänguasjade koorma all. Räägitakse, et ta kannab neid rikaste kodudesse ja jaotab nende lastele."</p><p>Teine hääl hüüdis: <span style="color: inherit; font-family: inherit;">"Kas see on tõesti nii?"</p><p>Siis kuulis Klas õrna tütarlapse häält: <span style="color: inherit; font-family: inherit;">"Ma sooviksin, et ta tuleks meie juurde ka ja tooks mulle ühe väikese nuku!"</p> <p>"Ma sooviksin meelsamini jalgpalli," ütles esimene hääl.</p> <p>"Aga mina soovin rongi, mis ise sõidab!" ütles väikese poisi hääl. Klas Henrik kuulatas ja mõtles kõikidele oma mänguasjadele, millest paljud kasutamata seisid. Ta soovis väga, et need mänguasjad oleksid tema juures. Rõõmuga oleks ta lubanud lastel valida nende hulgast, mis kellelegi meeldib. Samal silmapilgul, surudes kätt taskusse, leidis ta sealt ühe kroonise raha, mille onu Juhan oli talle enne lõunat andnud. Kiirelt otsustas ta ja koputas siis uksele. Väike tütarlaps tuli avama. Klas pistis raha talle pihku ja sosistas häbelikult:</p> <p>"Jõuluvana saatis selle sulle, et sa saaksid endale nuku osta." Vastust ootamata jooksis Klas Henrik oma teed. Ta vaatas üles ja nägi, et täht kutsus teda edasi. Täht juhtis ta suurima ja kauneima mänguasjade poe juurde, mida ta iial näinud oli. Paari minuti jooksul ei saanud Klas oma silmi ära imeliselt vaateaknalt. Ta ei oleks osanud sellist jõulunäitust ettegi kujutada. Kui ta ümber vaatas, kas täht ikka paigal seisab, nägi ta pimedat meest kõnnitee ääres, kes püüdis kepiga maad katsudes edasi minna. Klas sai kohe aru, et pime tahtis üle tänava minna. "Kas lähen ja pakun talle oma abi või kasutan veel võimalust seda võluakent vaadata?" küsis ta vaikselt eneselt. Hetk hiljem oli ta juba pimeda kõrval ja talutas teda üle elava liiklusega tänava.</p> <p>Vaadates üles, nägi Klas tähte, mis teda kaasa kutsus. Täht viis ta vastamisi jõuluvana endaga. Klas otsustas vaikselt jõuluvanast mööda hiilida, sest ta soovis näha, kuhu täht teda viib ja kus ta Jumalaga kohtub. Kuid täht ei liikunud edasi ja nüüd pidi Klas seisatama. Oma üllatuseks kuulis ta jõuluvana ütlevat: "No oli see vast tore juhus, et sinuga kokku sain!"</p><p><span style="color: inherit; font-family: inherit;">"Oh!" hüüdis poiss.</p><p><span style="color: inherit; font-family: inherit;"> "Jah, mul on sinu jaoks terve hulk asju," ütles jõuluvana. Klasi silmad läksid üllatusest suureks ning särasid rõõmust. Jõuluvana vaatas talle armsalt silma ja küsis:</p><p><span style="color: inherit; font-family: inherit;">"Kas sa tahaksid loobuda oma jõulukinkidest?"</p><p><span style="color: inherit; font-family: inherit;">"Miks?" küsis Klas kurvalt.</p><p><span style="color: inherit; font-family: inherit;">"Vaata," vastas jõuluvana, "meie ümber on nii palju vaeseid kodusid, kus isa ja ema ei suuda oma lastele jõulukinke teha. Peale selle on lastekodudes hulk lapsi, kes ei ole iialgi tundnud ema ega isa hoolitsust ja armastust. <span style="color: inherit; font-family: inherit;">Kas sa sooviksid loobuda oma jõulukinkidest, et mõni nendest lastest võiks rõõmu tunda, saades kingituse sinu asemel?"</p><p><span style="color: inherit; font-family: inherit;">Klas Henrik vaatas üles tähe poole ja soovis, et see kiiremini edasi liikuma hakkaks. Nii poleks tal vaja olnud sellele raskele küsimusele vastust anda. Kuid täht ei mõelnudki paigast liikuda, vaid seisis, oodates Klasi otsust. Poiss mõtles kõigile oma mänguasjadele, mis kodus kappides ja põrandal olid ning mida ta ei jõudnud puutudagi. Siis ütles ta kindlalt:</p> <p>"Las need lapsed saavad minu kingid. Mul on kodus küllalt mänguasju!"</p> <p>Kohe hakkas täht liikuma ja peatus nüüd Klas Henriku enda ukse ees, soovides talle head ööd.</p> <p>Pettunult hüüdis poiss: "Aga ma ei näinudki Jeesus-last!"</p> <p>Vaikselt vastas täht: "Nägid küll. Iga kord, kui sa loobusid mõtlemast iseendale, nägid sa Jeesust, sest ta on alati seal, kus ohverdatakse end teiste kasuks!"</p> <p>Kui Klas Henrik jõululaupäeva hommikul läbi saali läks, nägi ta suurt pesukorvi, milles olid nagu harilikult kogu perekonna jõulukingid. Tavaliselt oli ta igal aastal salamahti selle ees seisnud ja uurinud pakke, millel oli tema nimi peal. Täna see teda ei huvitanud. Ta seisatas hetke ja mõtles oma unenäole. Kui keegi oleks vaadanud ta südamesse, oleks ta näinud seal kibedat võitlust. Kuid sellest võitlusest tuli Klas välja võitjana. Hommikueinel üllatas ta ema, üteldes:</p> <p>"Ema, ma tahaksin tänavu oma jõulukingid lastekodulastele saata!"</p> <p>"Kuidas nii?" küsis ema. Siis jutustas poiss oma unenäo.</p><p><span style="color: inherit; font-family: inherit;">"Sa võid muidugi teha oma kinkidega, mida tahad, kui oled nad kätte saanud," ütles ema. "Kuid praegu ei ole sul veel midagi ja sellepärast on vist parem, kui sa enne kingid ära oma endised mänguasjad."</p> <p>Veidi hiljem, kui nad lastekodu jaoks asju pakkisid, imestas Klas Henrik, miks ema ikka ja jälle silmist pisaraid pühkis. Ega need olnud ju tema asjad. Ta ei teadnudki, et ema valas rõõmupisaraid selle pärast, et pojake oli näinud Jeesus-last.</p> <p><br></p>