<hr id="Jõulud_toovad_üllatusi"> <!--<center><img src="j6ulu3.png" alt="" width="400" ></center>--> <h1>Jõulud toovad üllatusi</h1> <p class="cap">Jõulud olid juba üsna lähedal ja kõik internaatkooli poisid vestlesid ärevalt, kuidas nad pühadeks koju lähevad.</p> <p>"Jõuluõhtu on kõige toredam õhtu," lausus Pärt. "Siis tuleb külalisi ja saab ise külas käia <span style="color: inherit; font-family: inherit;">–<span style="color: inherit; font-family: inherit;"> küll on lõbus!"</p> <p>"Ma tean juba, et onu kingib mulle uued vahvad uisud," ütles Harri.</p> <p>"Aga mina saan isalt mootorratta," pistis vahele Jüri.</p> <p>"Kuule, Toomas, kus sina oma vaheaja veedad?" küsis Pärt.</p> <p>"Ma jään siiasamasse," vastas Toomas vaikselt.</p> <p>"Jääd siia kooli juurde? Miks siis sina koju ei lähe?"</p> <p>"Mu kodu on liiga kaugel. Sõitmine sinna ja tagasi võtab kogu vaheaja."</p> <p>"Kas sul lähemal kedagi sugulast pole, kelle juurde minna?"</p> <p>Toomas raputas pead. "Nad kõik on seal," ütles ta kurvalt.</p> <p>"Vaat kus lugu! Siis on sul küll kehvasti. Ma ütlen teile, poisid, kui mina ei saaks vaheajaks ja eriti veel jõuluks koju minna, siis ma lihtsalt istuksin maha ja sureksin ära."</p> <p>"Pole viga," ütles Toomas. "Eks koduigatsus vaeva küll, aga ega sellepärast veel keegi ära ei sure. Kuidagi saab ikka hakkama. Ma loodan, et sul juhtub enne uut aastat veel midagi toredat või et üks hea haldjas..."</p> <p>"Tänapäeval ei ole haldjaid," seletas Pärt. "Vaata, Tom, ma kirjutan parem oma emale, et ta lubaks sind minuga kaasa tulla!"</p> <p>"Kas sa tõesti teeksid seda?"</p><p> "Igatahes. Ja kui ema lubab, siis on meil koos toredad päevad."</p> <p>"Aga viimaks ta ei luba," kahtles Toomas.</p> <p>"Minu ema pole niisugune, küll sa näed," kinnitas Pärt.</p> <p>Ühel päeval tuli Pärdile emalt kiri. Poiss avas selle suures ärevuses. Seal seisis: "Mu poiss, mu armas Pärt! Mul on sulle kurb uudis. Su õeke Maaja haigestus raskelt sarlakitesse. Kahjuks ei tohi sa vaheajaks koju tulla, kuna võid nakatuda. Kui seda Maajaga juhtunud ei oleks, oleksin olnud väga rõõmus, nähes sind kodus koos oma sõbraga. Nüüd ei ole sul muud teha, kui kooli jääda. Saadame sulle kahekordse paki, mida sa oma sõbra Tomiga saad jagada. Kojutulekut see küll ei asenda, aga ma olen kindel, et sa oled vapper. Nii saad sa mulle sellel kurval ajal suureks abiks olla. Väike Maaja on tõesti väga haige. Mind rõõmustab siiski, et sa ei ole seal üksinda, vaid su sõber on sinu kõrval. T<span style="color: inherit; font-family: inherit;">ervitustega ema."</p> <p>Kui Pärt oli kirja läbi lugenud, mis kõigile tema jõuluootustele lõpu tegi, surus ta näo vastu koolipinki ja hakkas nutma. Toomas püüdis teda trööstida nii, kuidas oskas. Ta patsutas talle õlale ja sosistas kõrva lohutussõnu. Lõpuks andis Pärt kirja Tooma kätte. "Loe!" oigas ta.</p> <p>Nüüd mõistis Toomas Pärdi mure põhjust. "Ära nii löödud ka ole! Asi oleks ju veel halvem võinud olla. Su isa ja ema ei ole nii kaugel kui minu omad. Ja kui Maaja saab terveks, võid sa koju minna. See on su emale praegu suureks abiks, kui ta teab, et sa võtad olukorda nii, nagu see on."</p> <p>Ka klassijuhataja tuli poiste juurde ja ütles Pärdile: "Katsu seda asja nüüd helgemast küljest võtta: vaata, sul on võimalus koos oma sõbraga siin olla! Oleks tõesti olnud kurb, kui sa oleksid siia üksinda jäänud."</p> <p>"Ikkagi olen ma väga pettunud," pomises Pärt, silmis pisarad.</p> <p>"Muidugi. Olekski väga imelik, kui sa ei oleks. Aga katsu nüüd mõelda oma vaesele emale ja kirjuta talle nii rõõmus kiri kui võimalik."</p> <p>"Jah," vastas Pärt, aga ta süda oli väga raske. Saabus viimane koolipäev ja üksi või kahekesi sõitsid poisid ära. Lõpuks olid Pärt ja Toomas suures majas kahekesi. Iialgi ei olnud see maja neile tundunud nii suurena.</p> <p>"Küll on ikka vilets lugu," kurtis Pärt. "Mõtle, kui tore oleks olnud nüüd kodu poole sõita!“</p> <p>"Mina jälle mõtlen, et oleks olnud imelik siia majja üsna üksinda jääda."</p> <p>"Jah," vastas Pärt, "aga kui keegi väga koju minna tahab, ei mõtle ta poistele, kellel pole kuhugi minna."</p> <p>Õhtu möödus kuidagi ja poisid läksid magama. Sel ööl nägid nad und oma kodudest ja magasid rahutult. Ometi püüdsid nad hommikul väga tublid olla <span style="color: inherit; font-family: inherit;">–<span style="color: inherit; font-family: inherit;"> ja nii algas uus päev. See oli viimane jõulueelne päev. Üsna vara hommikul jõudis kohale suur pakk Pärdile, nagu ema oli lubanud. Pärast lõunasööki helises uksekell ja keegi küsis Toomast. Toomas kargas püsti, tormas siis vastu kõrgekasvulisele daamile ja hüüdis: "Tädike! Tädi Laura!"</p> <p>Nüüd jutustas tädi, et nad olid onuga reisimas ja otsustasid koduteel sisse pöörata. Nad tahtsid Toomast kaasa võtta esimesse peatuskohta, kus nad pidid viibima ühe nädala. Nad teadsid, et Toomas ei jõua koju minna, ja tahtsid talle nüüd jõuluüllatust valmistada. Toomas pakkigu aga kohe oma asjad kokku ja tulgu nendega. Onu oli juba juhatajaga rääkima läinud.</p> <p>Esimesel hetkel lõi Tooma nägu särama. Siis aga vaatas ta Pärdi poole, tõsines ja ütles tädile: "Kallis tädi, mul on küll väga kahju, aga ma ei saa tulla." <span style="color: inherit; font-family: inherit;">–<span style="color: inherit; font-family: inherit;"> "Aga miks?"</p> <p>"Ma ei saa Pärti siia üksinda jätta," lausus Toomas mehiselt. "Kui mina oleksin pidanud siia üksinda jääma, kirjutas Pärt oma emale ja palus emalt luba mind jõuludeks oma koju kaasa võtta. Aga nüüd läks nii, et meist kumbki ei saanud minna, kuna Pärdi õde on sarlakites. Pärdil tuleb siia jääda, aga ta pole veel kunagi jõulusid väljaspool kodu veetnud. Ma ei või ju ära minna ja teda siia üksinda jätta."</p> <p>Mõne sekundi vaatas tädi Toomale otsa, nagu ei saaks ta teda uskuda. Siis aga haaras ta poisi oma sülelusse ja suudles teda.</p> <p>"Mu kallis poiss, sul pole tarvis teda maha jätta! Sa võtad ta kaasa ja meil on üheskoos toredad päevad. Pärt, mu poiss, kõige selle loo sees on olnud üks meeldiv tõetera: p<span style="color: inherit; font-family: inherit;">uhtast südamest tehtud heategu ei ole iialgi tehtud ilmaasjata."</p> <p>Toomas ja Pärt uskusid nüüd, et nendel üllatusjõuludel oli tegutsemas üks hea ingel, kes jõuluajal lapsi rõõmustab.</p> <p><br></p>