<hr id="Andi_jõulupalve"> <!--<center><img src="j6ulu3.png" alt="" width="400" ></center>--> <h1>Andi jõulupalve</h1><p> <i style="text-align: right; color: inherit; font-family: inherit;">Margaret Shauers</i></p><p style="text-align: right;"><i>(Wort und Werk, 1998)</i></p> <p class="cap">Andi oli murelik. Jõulud seisid ukse ees, aga tal ei olnud veel oma vanematele kinki ega ka raha, et osta. </p> <p>"Armas Jumal," palvetas ta, "aita mul kuidagi raha saada. Sa oled ainuke, kes mind aidata saab. Aamen!"</p> <p>Möödus kaks päeva. Mõlemal õhtul palvetas Andi samamoodi, aga midagi ei juhtunud. Kolmandal päeval muutus ta rahutuks. "Jõulud tulevad ikka lähemale," mõtles ta. "Jumal peaks juba natuke kiirustama."</p> <p>Sel silmapilgul vaatas ta tänavale ... seal lebas pooleldi lumega kaetud kümnerublane. Andi tõstis selle üles, pühkis lume ära ega jõudnud küllalt imestada. Ta oli alles raha pärast palvetanud, aga ei olnud kunagi mõelnud, et Jumal talle tervelt kümme rubla saadaks.</p> <p>"Armas Jumal, suur tänu Sulle! Nüüd võin ma kingituse osta."</p> <p>Ta jooksis koju, aga uksest sisse astuda ei suutnud. Korraga tundis ta süütunnet. </p> <p>"Tegelikult pole see minu raha," ütles ta endamisi. Samas püüdis ta end rahustada mõttega, et Jumal oli talle raha palvekuulmisena saatnud. "Pealegi ei tea ma, kellele see raha kuulub."</p> <p>Aga ta teadis ka, kust ta selle leidnud oli. See lebas just onu Juhani maja ees. Isa oli talle varem jutustanud, et vanaonul Juhanil ei lähe eriti hästi ja tal on vähe raha. Kui nüüd rahatäht temale kuulus, ei saanudki ta oma sisseoste teha.</p> <p>Andi pöördus aeglaselt ümber. Nüüd teadis ta, mida teha tuleb.</p> <p>"Tere päevast, onu Juhan!" ütles ta, seistes vana mehe ukse ees. "Kas Teie olete kaotanud kümnerublase?" Onu Juhan vaatas Andit sõnatult. Siis puhkes ta rääkima:</p> <p>"Tänu Jumalale! Ma palvetasin just, et ma saaksin oma raha tagasi, ja nüüd saatis Jumal sinu. Tule sisse!"</p> <p>Kui Andi tuppa astus, nägi ta, kui lihtsalt onu Juhan elas. Siis ütles ta: "Ma pean nüüd minema. Ma olen nii rõõmus, et Teie raha üles leidsin!"</p> <p>"Oota üks hetk! Ma ei saa sulle leiutasuks raha anda, aga võib-olla tahaksid sa seda. Ma voolisin ühe kujukese, et mul tegevust oleks." Onu Juhan näitas Andile puukujukest. See oli meisterlikult voolitud koer ja tundus, nagu oleks ta päris.</p> <p>"Oi kui vahva!" hüüdis Andi. "Nüüd on mul vanematele jõulukink olemas!"</p> <p>Kui ta koduteel veel kord kingitust vaatas, tuli talle mõte: "Kui ema oma tuttavatele koera näitab, võiksid ehk paljud veel sellist kujukest tahta. Ja onu Juhan võiks isegi niimoodi raha teenida.</p> <p>"Tänan Sind, armas Jumal!" palvetas Andi. "Sa oled saatnud mulle kingituse emme ja issi jaoks ja samal ajal aidanud ka onu Juhanit. Ma olen nii rõõmus, et sa mu palvet imeliselt kuulda oled võtnud!"</p> <br>